|
|
|
|
Kolmkümmend ja üks
Liidame jõudusid. Vaatame tagasi tulevikku.
Tasapisi edasi!
|
|
|
Kus hoida ja kuidas leida õpiobjekte?
Mesilane on olnud hea ja õpetlik kogemus. Õpetlik ka näiteks selle poolest, et juba me ei mäleta, kas üks või teine lugu on ära räägitud. Info voog on olnud üsna massiivne.
Enamus siin pakutud infokildudest on ühes või teises kontekstis ja õppesituatsioonis kasutatavad. Aga kas nad tulevad meile õigel hetkel meelde, kas me leiame nad üles?
Ingliskeelses maailmas räägitakse taaskasutatavatest õpiobjektidest (RLO reusable learning object) ja õpiobjektide repositooriumidest (LOR learning object repository). Nende kontseptsioonidega on maadeldud aastakümneid, aga jätkuvalt leiab taaskasutamist vaid murdosa repositooriumidesse paigutatud õpiobjektidest. Õpiobjekte on raske interneti avarustest üles leida, leitud objekid ei pruugi sobida, probleeme on õpiobjektide kvaliteediga. Lisanduvad autoriõigustega seotud küsimused. Tehnilistest väljakutsetest rääkimata.
See on meie õpiobjektide repositooriumi laiem kontekst. Aga eesmärk on üllas - õige infokild õigel ajal ja õiges kohas.
Võrreldes eelmise aasta sügisega oleme muidugi hoopis uuel tasemel. Elagu Mesilane!
|
|
|
Viltused mullid
Seisvas rongis on laual lahtine veeanum, kus põhjast tõuseb pinnale väikeste õhumullide rida. Kui suure nurga võrra kaldub mullirida vertikaalist kõrvale, kui rong hakkab liikuma kiirendusega 0,5 m/s2? Kuhupoole mullirida kaldub?
Lugema ...
|
|
|
Pliiats paberil
Mõõda ära, kui suur on paberi ja pliiatsitera vaheline hõõrdetegur? Katsekehad: paber ja pliiats. Mõõteriistad: joonlaud. Võiks alustada dünamomeetriga pliiatsit mööda paberit vedades, aga mõõteriistade nimekiri seda võimalust ei anna ...
Lugema ...
|
|
|
Murphy seaduste saamislugu
1949. aastal viisid ohvitserid Kalifornias asuvas Edwards’i Sõjaväebaasis läbi projekti MX981 katseid, et määrata täpselt ära kui mitu g-d – gravitatsioonijõu kordset – inimene suudab kannatada. Loodeti, et selle eksperimendi tulemusi saaks rakendada tulevaste lennukite ehitamisel.
Lugema ...
|
|
|
Päikesepuri - oluline on lõppkiirus
Päikesepurje pakutavad kiirendused ei ole muljetavaldavad. Aga kui on piisavalt aega hoogu koguda muutub tähtsaks lõppkiirus. Päikese jõul liikudes ei pea kütust kaasa vedama ja see on kosmoses määrava tähtsusega.
Lugema ...
|
|
|
Keha viltupinnal
Eelmise sajandi alguses ei olnud Eesti- ja Liivimaal (ega ka Venemaal, Euroopas ja terves Maailmas) kuigi palju neid, kes oleksid uskunud, et eesti keeles on võimalik gümnaasiumi tasemel õpetada, teadusest rääkida ja kirjutada. Üks, kes sellesse uskus, oli füüsika ja matemaatika õpetaja Jaan Sarv. Töötades 1909. aastast tütarlastekooli õpetajana, korraldas ta lahtisi tunde, näitamaks, et eesti keel on täiesti kõlblik loodusteadustest rääkimiseks.
Lugema ...
|
|
|
|
|
|
|
|
