AHHAA – Triipkoodilugeja
Triipkoodide ajalugu võib alustada 1948. aastast, kui esimest korda pöördus suure toidupoe keti omanik ülikooli poole, et nood leiutaks vahendi kassas kiiresti ja täpselt toote info kindlaks tegemiseks. Edasi jõudis see probleem ühe tudengini, kes katsetaski erinevaid uusi triipkoodi algeid. Alguses koosnesid triipkoodid morse koodi laadsetest punktidest ja triipudest, mida algselt detekteeriti tavalise valgusega, mis konventeeriti numbriteks. Kuna triipkoode on vaja lugeda iga nurga alt muutusid need punktide reast ümmargusteks sihtmärkideks. Algsed triipkoodid suutsid endas talletada vaid kaht numbrit. Aastate möödudes, kui 60ndatel ja 70ndatel hakkasid laiemalt levima laserid, avanes võimalus disainida juba väiksem, kiirem ja täpsem triipkoodilugeja. Esimesed triipkoodilugejad võeti tavapoodides kasutusele 1972. aastal ning 1974. aastal võeti esimest korda kasutusele meile tuntud triipudest koosnev triipkood ning selle lugeja.
Selles projektis tuleb ehitada AHHAA keskuse eksponaadi prototüübiks triipkoodilugeja, millega on võimalik dekodeerida tavalisi triipkoode. Projekti olulisteks tingimusteks on aeglane töörežiim, suhteliselt hästi vaadeldav toimemehhanism (nö triipkoodi skaneerimine laseriga) ning seadme suhteliselt suured mõõtmed. Eesmärgiks on triipkoodilugeja töö jälgitavus hariduslikuks kasutamiseks.